Endriko Võrklaev: aktsiaturgude võidukäik jätkub, üle 150 päeva kasvu
Maailma aktsiaturud on alates eelmise aasta oktoobrist märkimisväärselt kerkinud ning see on esimeses kvartalis lisanud tublilt tootlust ka SEB pensionifondidele.
Kõik räägivad sellest, miks aktsiaturg on juba liiga kallis ja tõusu veab vaid käputäis aktsiad. See näitab aga, et investorid on ettevaatlikult positsioneeritud. Tagasihoidlik aktsiaosakaal annab omakorda lisakütust turgude tõusule, sest kes siis tahaks turu tootlusest ilma jääda?
Maailma aktsiaturud on eelmise aasta oktoobri madalseisust kerkinud üle 20%, seejuures nn. suure seitsmiku aktsiad on tõusnud 35%. Vale oleks öelda, et see tõus on olnud põhjendamatu. Kui pool aastat tagasi oli turuosaliste meelisteema oodatav majanduslangus või siis nn. pehme maandumine, siis nüüd on jutuks tugev tööturg ja siin-seal paranevad kasvuväljavaated.
Tehnoloogiasektori juhtettevõtted teenivad korralikke kasumeid ja ka laenude teenindamine kõrgete intresside keskkonnas pole saanud suureks komistuskiviks. Samas on tehnoloogiasektori sära viimastel kuudel veidi tuhmunud ja nn. suurest seitsmikust on alles jäänud nelik, sest reelt on pudenenud Tesla, Apple ja Alphabet. Aktsiaturu tugevus on samas laienenud teistesse sektoritesse: energiaettevõtetesse (Lähis-Ida konflikti mõju naftahinnale) ning samuti pangandusse ja tööstussektorisse. Investorid on tasapisi harjumas mõttega, et keskpangad kärbivad intressimäärasid seni oodatust vähem.
Arvestatav hinnatõus on viimastel nädalatel toimunud ka kulla hinnas ja krüptovarades – turule tulnud krüptovarade ETF-id muutsid selle varaklassi justkui „parketikõlbulikuks“. Kulla ja Bitcoini hinnatõus tekitab aga ka mõtteid, kas selle taga võib lisaks olla teatav annus usaldamatust keskpankade tegevuskursi suhtes.
Kõik pensionifondid plussis
SEB pensionifondid said eelmise aasta positiivsetele tootlustele esimese kvartaliga tubli lisa. Edukamad olid indeksfondid, millel püsis justkui gaasipedaal kogu aeg põhjas. Indeksfondide portfellis oli enim USA aktsiaid. Ehkki aktiivselt juhitavate fondide portfellides olevate võlakirjade ja kinnisvara tulemused olid samuti positiivsed, ei suutnud need siiski sammu pidada Nvidia või Meta aktsiatega.
| Tootlus I kvartalis | Tootlus 2023 | |
|---|---|---|
| SEB pensionifond indeks | 10,68% | 18,73% |
| SEB kliimatuleviku pensionifond indeks (3. sammas) | 10,28% | 19,52% |
| SEB III samba pensionifond 18+ | 8,69% | 15,45% |
| SEB pensionifond 18+ | 8,28% | 15,66% |
| SEB pensionifond 55+ | 6,62% | 10,18% |
| SEB pensionifond 60+ | 4,11% | 7,89% |
| SEB III samba pensionifond 65+ | 2,43% | 8,02% |
| SEB pensionifond 65+ | 1,06% | 7,81% |
Tegemist on mineviku lühiajaliste tootlustega. Pikemate ajavahemike tootlusi saab vaadata SEB veebilehelt. Tuleviku tootlused võivad olla mineviku tootlustest madalamad või kõrgemad.
SEB aktiivselt juhitavate pensionifondide portfellid on võrreldes indeksfondidega mitmekesisemad, sealt leiab aktsiate kõrval ka 5-10% aastaintressiga võlakirju, samuti kinnisvara ja börsiväliseid kasvuettevõtteid. Äsja lisasime portfellidesse Eesti infotehnoloogia lipulaeva Nortali 7% tootlusega võlakirjad. Tublisti on meie pensionifondide tulemustele kaasa aidanud SEB Hybrid Capital võlakirjafond, mille osaku väärtus on aastaga kasvanud +12,76%. Antud fond investeerib kõrgema riskiga allutatud võlakirjadesse, kuid erinevalt kohaliku turu allutatud võlakirjadest on see investeering likviidsem ja võimaldab pensionifondide positsioone dünaamiliselt muuta.
Samuti tegime esimese investeeringu SEB Private Equity Global Direct III erakapitalifondi, mis otsib atraktiivseid veel mitte börsile jõudnud kasvuettevõtteid üle maailma. Börsivälised nn. erakapitalifirmad on huvitavad seetõttu, et ettevõtted lähevad börsile üha hilisemas faasis ja suur osa kasvu ja väärtusloomet toimub juba enne seda.
Indeksfond on nüüdsest rohelisem
Aasta alguses viisime lõpule SEB pensionifond indeks portfelli paigutamise vaid jätkusuutlikkust edendavatesse indeksfondidesse, fondi kogukulu määr ümberkorralduste tagajärjel oluliselt ei muutunud. Nüüdsest on valdav enamik SEB pensionifondide varadest investeeritud jätkusuutlikkust edendavatesse varadesse. See ei tähenda, et investeerime kitsalt vaid taastuvenergiasse või rohesektorisse, vaid jälgime keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimistegureid kõigis majandusharudes. Hiljuti analüüsisime näiteks naisjuhtide osakaalu ja palgalõhet meie pensionifondide investeeringutes.
Lisaks Hispaania kinnisvarale on popid ka Hispaania võlakirjad
Oleme portfellides suurendanud Hispaania valitsusvõlakirjade osakaalu. Samuti on meie aktiivselt juhitavates fondides Euroopa pangandussektori ETF, kus on samuti mõõdukas Itaalia ja Hispaania pangaaktsiate osakaal. Hispaania ja ka Itaalia on viimasel ajal olnud investorite soosingus – riigivõla riskipreemiad on langenud ning pankade aktsiad tõusnud. Tõusu põhjus on ühelt poolt paranenud riigirahanduse olukord, kuid ka piirkonna senine ebapopulaarsus, tänu millele on investorite positsioneering seal piirkonnas veel tagasihoidlik. Lõuna-Euroopa tunneb vähem ka Venemaa sõja mõjusid.
26 000 inimest on oma valiku teinud
Kui paar aastat tagasi oli seoses nn. pensionireformiga teema oma pensionireservide ennetähtaegne kasutamine, siis nüüd on käima läinud vastupidine liikumine – inimesed tõstavad sissemaksete suurust teise samba pensionifondidesse. Aprilli alguseks oli seda teinud juba üle 26 000 pensionikoguja ja turuosaliste sõnul on enamik teinud valiku kõrgeima 6% makse kasuks. Makset tõstes lisab riik jätkuvalt senise 4% sotsiaalmaksuosa ja nii läheb iga kuu teise samba fondi kokku 10% brutopalgast.
Sellest kümnest protsendist on „enda raha“ vaid umbes 5,6 protsendipunkti, ülejäänud 4,4 protsendipunkti tuleb erinevatest maksudest, mis muidu läheks nagunii riigieelarvesse. Kuna niiviisi saab investeerida maksueelset raha, soovitame enne muude investeeringute kaalumist tõsta sissemakseid teises sambas. Et suuremad sissemaksed hakkaksid laekuma järgmisest aastast, tuleb avaldus teha enne novembrikuu lõppu. Teise samba pensionifondi sissemakse suurendamise kohta saab lähemalt lugeda SEB kodulehelt.
Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht
Eeltoodud teave on üksnes informatiivne ning seda ei tohi tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Ühtegi investeerimisotsust ei tohiks teha üksnes siin esitatud teabele tuginedes. Investeerimistoodete eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk.
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu pensionifondi prospekti ja põhiteabega SEB kodulehel www.seb.ee ning vajaduse korral registreeru nõustamisele.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee
www.seb.ee
